· Õhu käes ei muutu ka tugeval kuumutamisel, reageerib siiski tugevate oksüdeerijatega · Moodustab paljude metallidega sulameid Saamine Leidub looduses põhiliselt ehedana, terakestena kvartsis, · kvartsliivas (kullaliiv) ja polümetallilistes maakides (ehe kuld ei ole puhas, vaid sisaldab hõbedat, vaske jmt metalle) · Sisaldub ka merevees (0.010.05 mg/t) Toodetakse mehaaniliselt (sõeludes, pestes) või keemiliste · meetoditega (tsüaanides või amalgaamides) ning puhastatakse harilikult elektrolüütiliselt või kuuma väävelhappe abil Kasutusalad · müntide valmistamiseks kuld on paljude maade rahandussüsteemide aluseks · juveelitööstustes · hambaproteesid · klaasi toonimine · optilistes instrumentides · elektrotehnikas · satelliitide kaitseks päikese soojuskiirguse eest Kasutatud kirjandus · `'EE 5'' aasta 1990, lk 189 · http://www.physic.ut.ee/materjalimaailm/Kirjed/Kuld.htm ·
murendsetetes. Maailma suurimad kullavarud asuvad Lõuna-Aafrika Vabariigis. Saamine Kulda leitakse looduses ehedana, nt mineraal kvartsipragudes ("kullasooned"), terakestena kulda sisaldunud kivimitest tekkinud kvartsliivas (nn kullaliiv) ja polümetallilistes maakides. Uute kullaleiukohtade avastamine on sageli esile kutsunud nn. kullapalaviku (nt. 1897-1898 Klondikes Alaskal). Tootmine Kulda toodetakse mehhaaniliselt sõeludes või pestes, samuti ka keemiliste meetoditega (tsüaanides või amalgaamides) ning puhastatakse harilikult elektrolüütiliselt või kuuma väävelhappe abil. On arvatud, et inimkonna olemasolu vältel on toodetud u. 100 000 tonni kulda. Umbes 36 000 tonni sellest kuulub riikide kullavarudesse ning säilib pankades, ülejäänud osa on kas eravaldus, kulutatud tööstus-ja juveelitoodeteks, peitub hauakambrites ja unustatud aaretes või on sattunud laevahukkudel merepõhja. Ehkki maailma kullatoodang (ilma NSV liiduta) on nüüdisajal u. 1500
hapetega. On olemas vaid üks eriline hapete segu - kuningvesi. See koosneb kolmest mahuosast soolhappest ja ühest mahuosast kontsentreeritud lämmastikhappest. Õhu käes ei muutu kuld isegi tugeval kuumutamisel. Looduses esineb kuld väikeste terakeste või kamakatena kivis. Esineb kvartsisoontes ja murendsetetes. Maailma suurimad kullavarud asuvad Lõuna-Aafrika Vabariigis. Kulda toodetakse mehhaaniliselt sõeludes või pestes, samuti ka keemiliste meetoditega (tsüaanides või amalgaamides) ning puhastatakse harilikult elektrolüütiliselt või kuuma väävelhappe abil.
unustatud aaretes või on sattunud laevahukkudel merepõhja (kokku kogutuna saaks sellest umbes 20 meetrise küljepikkusega kuubi). Võrdluseks: näiteks rauda tuuakse iga aasta maa alt välja 999 miljonit tonni. Siiski ei tohiks maailma kullavaru veel nii pea lõppeda, sest üksnes maailmamere vesi sisaldab kulda ligi 8 miljonit tonni (0,01--0,05 mg/t). Seda toodetakse mehhaaniliselt sõeludes või pestes, samuti ka keemiliste meetoditega (tsüaanides või amalgaamides). 9 Kokkuvõte Kuld on inimkonna ammune tuttav, mis ei ole olnud mitte kunagi meie sõbraks, ning mis on toonud palju õnnetust ja häda, kuid on sellest hoolimata saanud suure kuulsuse ja külgetõmbava jõu. Inimesed on teinud ränkrasket tööd kulla leidmise nimel. Minu arvates tõestab see kõik päris selgelt, et kuld on metallide kuningas. Seda tänu tema
annaabi.ee 
