Kirjandusteadus
Nii on narratoloogiaprojekt vaibunud ja selle tegijad jätkanud hoopis teistsuguseid liine.
Tugevaks suunaks on aga arenenud feminism (Eve Annuk, Mirjam Hinrikus jt) ja oluliseks tõusnud
postkolonialism (Tiit Hennoste, Tiina Kirss jt). Samuti on ennast hoopis enam eesti kirjandusliku
kontekstiga sidunud semiootika (Peeter Torop, Rein Veidemann, kohasemiootika, intertekstuaalsuse
analüüsid jne). Lisaks on oluline muutus selles, et varasemast enam ja järjekindlamalt on hakatud
looma amaenda teroreetilisi mudeleid (J. Undusk, A. Merilai, T. Hennoste). Postmodernistlik
suundade paljus ja samal ajal tagurpidihüpe õhku. Uus kirjandusuurimine jätab sisuliselt vahele
formaalsemad tekstikesksed suunad, hüpates kohe väga abstraktsetesse ja kirjandustekstiga
minimaalselt seotud lähenemistesse.
16. Eesti kirjandusuurimise hetkeseis, suunad ja selle esindajad.
Nüüd liigutakse ajas tahapoole, st suundade poole, mis olid olulised enne post-suundi. Kasutusele
annaabi.ee 
