Vanemhool ja paarumissüsteemid
Olenevalt liigist moodustavad emaste kõigist
kopulatsioonidest paarivälised 0-14%, kõigist pesakondadest sisaldavad "sohilapsi" 0-54% ja
emaste järglastest 0-35% on saadud teise isasega (Birkhead, Møller 1992). Pole imestada, et
isaslinnud tavatsevad oma paarilistega kõige intensiivsemalt kopuleeruda vahetult peale seda,
kui emane on pikemat aega isase vaateväljast ära olnud (uuringud näitasid, et viimasena emast
paaritanud isase sperma viljastas näiteks sebra-amadiinil 84% munadest). Samas aga otsivad
isased ise aktiivselt kopuleerumisvõimalusi väljastpoolt oma paari, samal ajal püüdes seda ära
hoida oma partneril.
Tänaseks on paariväliste kopulatsioonide esinemine tõestatud praktiliselt kõigis
monogaamsetes loomataksonites. Uurimine on aga kergitanud rea järgmisi küsimusi. Praegu
püüavad teadlased teada saada, (a) miks on liikide vahel nii suured erinevused, (b) millist rolli
annaabi.ee 
