Nimetu
saj alates
hakkas Rooma impeerium kannatama germaanlaste ja teiste naabrite
rünnaku all ja impeerium hakkas vähenema, olid ka Rooma
siseprobleemid. Kõik see viis Rooma lagunemiseni. Peale germaani
hõimude osalesid rahvasterännakus mitmed rändrahvad, kes saabusid ida
poolt, eriti hunnid, kes olid sõjakad. Hunnid ründasid ka Roomat, nende
tulekut on nimetatud rahvasterände alguseks. Rändrahvaid oli veelgi ja
nende rünnakud Euroopas jätkusid hiljem (nt amaarid tulevad 6. saj ja
rajavad oma riigi). Tulvad ka bulgaarid. Baltikumis nimetatakse seda
rahvasterändeks, sest need sündmused puudutasid ka meie ala, nt ühes
hunnide sõjakäigus on vallutati ka Leedu alasid. Alates 5. Saj olid ka slaavi
hõimud aktiivsed. Slaavi hõimud asustavad ka germaanlaste alasid nt Ida -
Saksamaal. Üks osa slaavlasi liigub Balkanile ja mitmed siinsed piirkonnad
asustatakse nendega. Kolmas osa (idasllavlased) jõuavad Nepri jõe äärde
ja hakkavad seal laiali liikuma