Agatha õppis ise nelja aastaselt lugema ja isa õpetas talle matemaatikat (vikipeedia). Agatha Mary abiellus 1914. aastal sõjaväe lenduri Archibald Christiega (1914-1928). Agathal ja Archibaldil sündis 1919. aastal laps Rosalind (1919-2004). 1928 aastal kooselu lahutati. 1930. aastal abiellus Agatha Max Mallowaniga, kes oli arheoloogiaprofessor (vikipeedia). 1974-1975 hakkas Christie tervis halvenema. Kanada teadlased arvavad et ta hakkas põdema Alzheimerit. Nende abielu kestis 46 aastat kuni kirjaniku surmani (12.01.1976 Wallingfordis, Inglismaal) (wikipedia). Agatha sai tuntuks kriminaalromaanidega. Ta alustas kirjutamist 1918. aastal. Christie on kirjutanud 78 kriminaalromaani, umbes 100 lühijuttu ja 20 näidendit. Tema esimeseks romaaniks oli ,,Saladuslik juhtum Stylesis" (vikipeedia) Teosed Agatha Mary Clarissa Christie on kokku kirjutanud umbes 200 teost. Tema esimene teos oli ,,Saladuslik juhtum Stylesis" mille ta kirjutas 1918
Kanepi tarvitamine meditsiinis · THK ja muud kannabinoidid töötavad koos muteerunud (näiteks kasvajarakud) ja surevate rakkude autofaagia käivitamiseks, jättes terved rakud puutumata . · Ameerikas on mõnes osariigis kanep meditsiinis lubatud. · Kanepit kasutatakse Aidsi ja vähki pidavate inimeste ravina kes sageli kannatavad kliinilise depressiooni ja iivelduse tagajärjel. · Kannabinoidi THC sünteetiline versioon dronabinol on näidanud anoreksia ja Alzheimerit pidevate patsientide sümptomite leevenemist. · Meditsiinilist kanepit saab kasutada ka valuvaigistina. See on ka näidanud oma kasulikust neuroloogiliste häirete nagu epilepsia ja bipolaarse häire puhul. · Mõned uurimused näitavad ka et kanep aitab vähendada ''tikke'' inimestel kellel on Tourette sündroom. Kanepi tarvitamine On levinud vale arusaam, et kanepit on võimalik tarvitada ainult suitsetades. Tervist
On täheldatud ka krampide, Parkinsoni tõvele iseloomulikud omaduste, lihastoonuse tõusu, müokloonuse, uriinipidamatuse ja mutismi esinemist. Alzheimer on dementsuse kõige levinum vorm ning üldine termin kirjeldamaks mälu ja teiste intellektuaalsete võimete nõrgenemist piisavalt, et põhjustada probleeme igapäevaelu toimetulekuga. Peale diagnoosi saamist elab enamus alzheimeri tõvega patsiente keskmiselt kaheksa aastat. Haiguse kliiniline kestvus võib olla ka tunduvalt pikem. Alzheimerit põdev isik võib elada kuni kakskümmend viis aastat. Elulemus sõltub vanusest ja teistest tervist mõjutavatest tingimustest. 95 protsendil avaldub haigus alles peale 60ndat eluaastat 1. Samas ei ole Alzheimeri tõvi normaalne osa vananemisest, kuigi kõrge iga on suurim riski faktor 2. Ülejäänud 5 protsenti põevad preseniilse algusega alzheimeiri tõve. Varjase algusega Alzheimeri tõve põdevad isikud on 50ndates või isegi nooremad. Varajase algusega
annaabi.ee 
