Alzheimeri tõve geneetikast ja patofüsioloogiast
Haiguse kliiniline kestvus võib olla ka tunduvalt pikem. Alzheimerit põdev isik võib elada
kuni kakskümmend viis aastat. Elulemus sõltub vanusest ja teistest tervist mõjutavatest
tingimustest. 95 protsendil avaldub haigus alles peale 60ndat eluaastat 1. Samas ei ole
Alzheimeri tõvi normaalne osa vananemisest, kuigi kõrge iga on suurim riski faktor 2.
Ülejäänud 5 protsenti põevad preseniilse algusega alzheimeiri tõve. Varjase algusega
Alzheimeri tõve põdevad isikud on 50ndates või isegi nooremad. Varajase algusega
Alzheimeri tõve kulg on ägedam, kahjustuse tunnused avalduvad oimu- ja kiirusagaras ning
haiguse suhteliselt varases staadiumi ilmnevad afaasia, agraafia, aleksia ja apraksia. Hilisema
alguse Alzheimeri tõvele on iseloomulik kõrgemate kortikaalsete funktsioonide üldisem
kahjustus, aeglasem kulg ning põhitunnuseks on mälu halvenemine. Ligikaudu 25 % kõikidest