Charles Darwin
vindi genotüübi, uurides kõigi 14 seni kirjeldatud liigi pärilikkusainet. "Seni
on uuritud vaid vintide üksikuid geenipiirkondi ja nende mitokondriaalset
pärilikkusainet. Nii võib pidada tööd kõige laiamahulisemaks, mis seni
avaldatud," märkis Leif Andersson, töö kaasautor Uppsala ülikoolist.
Töörühm kõrvutas järjestatud genoome ja otsis neist erinevusi, mis
selgitaksid erinevate liikide erinevat nokakuju. Ilmselge kandidaadina jäi
sõelale ALX1, mis mängib selgroogsete seas olulist rolli kolju
moodustumises.
"Ainult ühe geeni niivõrd suur mõju on päris üllatav, arvestades, et taoliste
tähtsate omaduste vormimises osalevad tavaliselt kümned kui mitte sajad
geenid," nentis Andersson. Eelnevad teiste töörühmade uurimused ongi
vihjanud, et lugu on tegelikult keerukam. Bioloog loodab aga kolleegidega
teiste kandidaatgeenide leidmiseks uurida veelgi rohkemate lindude
pärilikkusainet.
annaabi.ee 
