Betti Alver
63, raamatuna 1964, seda on peetud tõlkekirjanduse üheks säravamaks tipuks.
1965. ilmusid pärast kahekümneaastast vaheaega uued luuletused ajakirjanduses, peatsel pärast seda valikkogu
Tähetund(1966). Siitpeale hakkas luuletaja hiliseloomingu viljakas ja otsingulinne ajajärk.
Betti Alver oli tähelepanuväärne isiksus-vähenõudlik materiaalse külje suhtes ning aus ja kompromissitu oma
kunstilistes tõekspidamistes.
1990. aastast alates antake välja iga-aastast Betti Alvri nimelist kirjandusauhinda aasta parima esikteose eest. Igal aastal
luuletaja sünnipäeval Tähetunni luulepäevad.
Luule.
Betti Alveri luule tegeleb inimese olemasolu tähtsate küsimustega, kannab kõrgeid ideaale, kuid rõhutab ka maise,
igapäevase elu väärtusi. Alver on eesti luule meiserlikumaid sõna-ja vormikasutajaid.
Arbujalik noorusluule.
1930.aastate algul hakkas ta kirjutama luulet, esialgu rohkem lüroeepikat.
Raamatuna ilmus kõigepealt poeem Lugu valgest varesest(1931)
annaabi.ee 
