INIMESE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA ALUSED
osa on kumer, sissepoole jääv osa nõgus.
Parem kops jaotub sügavate lõhede varal üla-, kesk- ja alasagaraks. Vasak kops jaguneb
üla- ja alasagaraks. Kopsude sees etendavad kujundavat osa bronhide harud. Bronhid,
kopsus hargnedes moodustavad bronhiaalpuu. Kõige peenemaid bronhiharusid
nimetatakse bronhioolideks. Bronhioolid omakorda hargnevad ja lähevad üle
sombusjuhadeks ehk alveolaarjuhadeks, mis lõpevad piklike umbsete
alveoraalkotikestega. Alveolaarkotikeste seinad on kogu ulatuses alveoolideks
jagunenud. Alveoolide ja neid tiheda võrgustikuna ümbritsevate kopsukapillaaride vahel
toimubki gaasivahetus. Alveoole on kopsude umbes 300 400 miljonit ja nende kogu
pindala võrdub ligikaudu 100 m2- ga.
39
Kopsud ja rinnaõõne osad, milles kopsud asetsevad on kaetud seroosse rinnakelmega ehk
pleuraga