Mullad, muldade erinevus ja koostis
Veerismuldades
leidub kivisid läbimõõduga umbes 100 - 500 mm ning klibumuldadest kive
läbimõõduga, mis jääb umbkaudu suurusjärku 150 mm kuni 20 mm.
Alvar
Paepealne ala, kus rähast või klibust koosnev pinnakate on õhuke
või puudub ning mullakiht on õhem kui 30 cm; alvaril kasvab lubja-
ja kuivalembene taimestik. Looniite ja kadastikke kasutatakse
karjamaana, alvaril paiknevad metsad (loometsad) kuuluvad
hoiumetsade hulka.
Alvarit esineb kõige ehedamalt Eestimaa saartel Saaremaal,
Hiiumaal, Muhu saarel jne.
Lammimullad
Ehk alluviaalmullad, siseveekogude tulvaveealal kujunenud
muld. Ehituse ja koostise järgi jagatakse lammimullad teralisteks,
kihilisteks ja mudajateks, veereziimi järgi lammi-kamarmullaks,
lammi-gleimullaks, turvastunud lammimuldadeks ja lammi-
madalsoomullaks. Parimad omadused on lammi-kamarmullal,
Eestis on kõige rohkem lammi-gleimuldi (jõgede kesklammil).