Eesti loomastik. Selgrootud
Suuresti on
need tingitud pinnavormidest, aga ka alal kasvavast taimestikust. Eesti ala jääb
geobotaanilise rajoneerimise järgi Baltikumi provintsi kahe allprovintsi piirimaile.
Läänest ulatub siia Lääne-Baltikumi allprovints, idast Ida-Baltikumi Allprovints.
Elutingimused nii taimedele kui ka selgrootutele on neis üsna erinevad. Läänepool on
kliima aasta lõikes ühtlasem, pehmem, seal levivad lehtpuud ja põõsad. Suured alvarialad
on soodsaks elupaigaks paljudele taimeliikidele. Seda ala on pikka aega mõjutanud ka
inimene oma tegevusega, luues nii elupaiku ka loomadele. Kaasajal on inimmõju
vähenemas, lagedad niidualad ja karjamaad kinni kasvamas ning seetõttu ka halvenevad
paljude selgrootute elutingimused. Idapool on kliima kontinentaalsem, soojemate suvede
ja külmemate talvedega. Ka on Läänepoolne Eesti territoorium madalam ja laugem,
idapoolne kõrgem ja künklik