Äike
nüüdisaegses ringhäälingus kasutatavad meeterlained käituvadki
nagu arvaks korralik õpilane füüsiakatunnis ja Euroopast
Ameerikasse nad ei levi. Alates 15-20 meetrisest lainepikkusest
käituvad aga raadiolained teisiti ja nagu raadioamatöörid on
paljukordselt tõestanud , võivad levida Eestist ka Uus- Meremaale.
Esimestena said kaugraadioside olemasolust aru 1902. aastal Inglise
füüsik Oliver Heaviside ja omal ajal kuulsa USA leiduri THomas Alva
Edisoni esimese abilisena alutanud USA insenerteadlane A. E.
Kennelly. Nad leidsid, et umbes 100 kilomeetri kõrgusel maapinnast
peab olema elekterit juhtiv õhukiht, mis peegeldab kosmose poole
suunduvad raadiolained maale tagasi. Tänapäeval nimetatakse seda
õhukihti ionosfääriks. See ongi nn atmosfäärielektri-taevas.
Kuidas aga elekter äikesepilvest jõuab ionosfääri? Pilvedest
ülespoole löövad välke pole ju nähtud. Probleem jäi kauaks
lahenduseta . 1989. aasta 6
annaabi.ee 
