Ida-Virumaa rahvakultuur
nähtavale. Kaelaava lõigati T-kujuline. õigadele õmmeldi õlalapid.
Käiseid kaunistati ise, kuid kasutati ka oskajamate teenuseid. Jõhvis ja Lisakus mäletati, et
Soome saartelt on naised toonud niplispitsi, tasu makstud toiduainetes. Ka käiste kriipsutamisega
pole kõik hästi hakkama saanud, rääkimata väljaõmblemisest. Igapäevased käised olid reeglina
jämedamast riidest ja lihtsamad. Öeldi: "Väljaõmblus ei taha pesemist."
Käiste all kantav särk oli Alutaguselgi eesti naiste särkide üldise tava järgi kokku õmmeldud
peenemast linasest pihast ja jämedamast takusest riidest alasest, alesest. Puudusid varrukad ja
õlalapid. Kaelaauk oli ovaalne avar, äärepalistusest läbipoetatud paelaga koomale tõmmatav.
Seelikud tegid Alutagusel 19.saj. jooksul läbi õige rohkesti muudatusi. 18.sajandist tuntud kitsad
seelikud - must villane ümbrik ja valge linane palapoolik olid kasutusel 19.saj. algulgi. Kui
annaabi.ee 
