Territoriaalne korraldus ja ühiskondlikud suhted
Sellele
osutab ka, et 13. saj alguseks oli enamik maakondi alles kujunemisjärgus. 13.saj alguses
Taani võimu alla läinud Eestimaa osa hõlmas kolm muinasaja lõpu maakonda Revala,
Harju ja Virumaa. Veidi enam kui 100 aastat kestnud Taani ülemvõimu ajal muutus Põhja-
Eesti territoriaalne jaotus tunduvalt. Revala ja Harju muinasmaakonnad liideti ühtseks
Harjumaaks. Virumaa jagunes seevastu kaheks osaks, läänepoolseks Virumaaks ning
idapoolseks Alutaguseks. Selliste muutuste aluseks oli kolme uue administratiivse keskuse
kujunemine Tallinnas (Reval), Rakveres (Wesenberg) ja Narvas, millest igaühega liitus
oma haldusringkond. Kihelkondade eesotsas seisid vanemad, kuid pole selge, kas oli
tegemist külavanemate kollegiaalse juhtimisega või oli kihelkonna etteotsa valitud üks
vanem. Nappide andmete põhjal oli Eestimaa rahvastik jagunenud kolme sotsiaalsesse
kihti: ülikud, vabad talupojad ja orjad
annaabi.ee 
