Pronksiaeg Eestis
Kindlasti elati ka Kesk- ja Lõuna-Eestis, kuid seal ei olnud tollal kombeks matta surnuid
kivikalmetesse. On arvatud, et sisemaal oli pronksiajal küttimise ja koriluse osakaal majanduses
suurem kui rannikualadel.
KOKKUVÕTE
Eesti pronksiaega iseloomustab karjakasvatuse, põllumajanduse, ehitustegevuse ning
kaubavahetuse hoogsam areng. See võimaldas kindlustada ennast, oma peret ja kogukonda
aastaringse liha ja põllusaadustega. Selle arengu üheks alustusalaks oli tööriistade areng tänu
uuele materjalidele pronksile. Enamasti küll saadi pronksi kaubavahetuse vormis, kuna Eesti
aladel selle tootmiseks materjali nappis, kuid peatselt osati pronksi ka juba ise ümber valada.
Tekkisid võimsamad asulad ja kultuurid. Asustus muutus tihedamaks, tekkis püsipõllundus.
Tihenes suhtlemine naaberaladega, eriti Skandinaaviamaadega, mis muutis mingil määral nii
keelt kui kultuuri.
KASUTATUD KIRJANDUS
Estonica, Pronksiaeg http://www.estonica
annaabi.ee 
