TÜ biokeemia õpik
π-elektrone kovalentse sideme moodustamiseks prootoniga. Sellele tingimusele vastavad
kaks orgaaniliste ühendite gruppi:
p-alused: orgaanilised ühendid, mis sisaldavad vaba elektronpaariga heteroaatomeid (O,N,S
jt.) ja saavad seetõttu oma p-elektrone ära anda kovalentse sideme moodustamiseks. Sõl-
tuvalt prootonit siduvast heteroaatomist alustsentris eristatakse: ammoonium-, oksooni-
um-, sulfooniumaluseid;
π-alused: orgaanilised ühendid, mille prooton-siduvaks alustsentriks on kaksiksideme π-
elektronid: alkeenid, alkadieenid jne. π-aluste aluselisus on suhteliselt madal, kuna
prootoni sidumine alustsentriga toimub pärast π-kompleksi teket, s.o. pärast π-
elektronide lülitumist kompleksi.
Ka aluselisuse kvantitatiivseks hindamiseks kasutatakse suurust pKa: mida väiksem on pKa,
seda nõrgem on vastav alus. Kõik ülaltoodud faktorid, mis mõjustavad happesust (asendajate
annaabi.ee 
