Eesti kirjanduse ajalugu I
Järve "Karolus" ja
A.Kitzbergi "Maimu". Eesti ajalugu kujutava proosa uus tulemine toimus 20. sajandi alul J.
Mändmetsa juttude, eriti aga Vilde ajaloolise triloogiaga.
24. Rahvusromantilise proosa muid võimalusi ning realismi esimesi märke (J. Pärn, L.
Suburg, E. Aspe, M. Põdder jt).
Rahvusliku liikumise ajastul suurenes oluliselt jutukirjanduse üldmaht, avardus ainevaldkond ja
temaatika. Algupäraseid jutte ilmus vähe, avaldati tõlkeid, enamasti tõlkemugandusi või alusteoste
vabalt tehtud ümberütlemisi. Massilektüüriks said mitmed röövlilood, jutud indiaanlastest.
Tuumakama osa jutukirjandusest moodustasid rahvajutud, F.R. Kreutzwaldi "Eestirahva
Ennemuistsed jutud" äratasid avalikkuse huvi rahvaloomingu vastu laiemalt.
Algupärase proosa paremik käsitles põhiliselt kaasajale iseloomulikke probleeme olustikulis-
realistlikus laadis.
Jakob Pärn (1843-1916) - Tormas, sõprus Jakobsoniga sidus ta rahvusliku liikumise radikaalsema
annaabi.ee 
