Tänu sellele viidi euroopalikku kultuuri edasi ka teisele poole ookeani. Viikingitel oli kasutusel oma ruunikiri, mille algus ulatub 3.-4. saj. Selle abil kajastati omamoodi ka rahvaste mütoloogiat, mis aitas säilitada nende ning rikastada teiste kultuuri. Jutud käsitlesid ajaloosündmusi kirjanduslikus vormis, neist mõnest on saanud isegi ka rahvuseepos. Kuulsamad on "Vanem Edda" ja "Noorem Edda", mis on ka tänapäeval tuntud jutud ning mitmete tesite lugude alustekstideks. Mööda merd tulid lõunast ka moslemid, kes olid vaesed araabia hõimude rändkarjakasvatajad.Nende ühiskond oli lagunemas, kuni tuli Meka kaupmees Muhamed, kes kuulutas 622. a. Medinas islamit. Ta järglased vallutasid 7.sajandil maid, jätmata mõjutamata teisi kultuure. Eurooplased võtsid araablaste järgi kasutusele numbrid. Tehnikas võeti üle astrolaab ja kompass, mis kergendasid meresõitu, samuti paber, tänu millele oli üles märgitud asju parem säilitada
I kõne = tähtsaim – jagab 3ks: Eesti ajaloo valguse-, orjuse- ja koiduaeg. II kõne „Võitlemised Eesti vaimupõllul“ = eesti kultuuriloo kujunemisalusd. III kõne = ketserlus, nõiaprotsessid Euroopa ajaloos. Kirjeldage Jakobsoni uuenduslikku ajalookäsitlust. Mille poolest on see uuenduslik või varasest erinev? Ajalooteaduse distsipliinide alged. On näha Jakobsoni õpetatust ja mida ta müüdi alustekstideks on võtnud. Kõnetekstide loomiseks kasutab alustekstidena Henriku Liivimaa 12 kroonikat, Russowi kroonikat, Tacitust, piiblit. Ta osutab Faehlmannile (õnnis Faehlmann näitab austust). Kas on Henriku kroonikaga nõus? Kuidas suhtub allikasse? Varem on olnud eesti ajalugu olnud üks kõrvalharu baltisaksa ajaloos. Jakobson tahab öelda, et eestlastel on oma aja- ja