Veterinaaria ja selle perspektiiv
Hetkel on Eestis
registreeritud ja tegevusluba omamas 879 loomaarsti.
Juba gümnaasiumis peaks loomaarstiks pürgija tähelepanu pöörama mitmetele ainetele, näiteks
eesti keel, võõrkeel ehk inglise ja/või vene keel, keemia, bioloogia ja füüsika. Õpingud ülikoolis
kestavad kuus aastat ning lõpetamisel saab tudeng magistrikraadi. Esimestel aastatel õpitakse
veterinaarteaduste alusteadusi, terve looma ehitust ning funktsioone ja loomakasvatuse põhitõdesid.
Veterinaarmeditsiini alusteadusteks on mitmed bioloogia harud, nagu zooloogia, botaanika,
geneetika ja rakubioloogia, aga ka keemia, biofüüsika, mikrobioloogia, viroloogia ja
parasitoloogia.Teise aasta kevadsemestril tehakse algust haigusprotsesside tundmaõppimisega
loomorganismis ehk patoloogilise anatoomia ja füsiloogiaga, mis juhatab sisse loomaarstiõppe
teise etappi. Saadakse teadmisi haige looma organismis toimuvatest protsessidest, samuti esmaseid
oskusi haiguste avastamiseks