Tema järgi on universum lõplik ning maas ümbritsevad kontsentrilised taevasfäärid. Bioloogias kirjeldas Aristoteles ning püüdis klassifitseerida taimi ja loomi. Ta uuris nende arengut ja eluviise, tema käsitlustes leidub võrdleva meetodi algeid. Oma pedagoogiks jagas Aristoteles kasvatuse kehaliseks, kõlbeliseks ja vaimseks, tähtsustades väga kaht viimast. Aristoteles austas Platonit väga, kuid ei nõustunud ühe Platoni filosoofia alustalaga, milleks oli, et on olemas kaks maailma. Aristoteles aga ei usukunud, et on olemas kaks maailma, ta oli väga kindel, et on olemas vaid üks maailm, see sama kus me elame ja mida me kogeme. Aristoteles oli esimene, kes kaardistas paljud teadusvaldkonnad ning andis neile oma töödega nimed, mida kasutatakse tänapäevani. Ta lõi neil ka terminoloogia, mis on samuti tänini kasutusel. Tema esimene tähtis otsus oli, et asjad pole ainult mateeria, millest aineliselt koosnevad, vaid
maailmasüsteemi. Tema järgi on universum lõplik ning maad ümbritsevad kontsentrilised taevasfäärid. Bioloogias kirjeldas Aristoteles ning püüdis klassifitseerida taimi ja loomi, uuris nende arengut ja eluviise; tema käsitlustes leidub võrdleva meetodi algeid. Oma pedagoogikas jagas Aristoteles kasvatuse kehaliseks, kõlbeliseks ja vaimseks, tähtsustades eriti kaht viimast. Ta tunnustas täielikult Platonit, kuid ei nõustunud ühe Platoni filosoofia alustalaga, nimelt sellega, et on olemas kaks maailma. Ta oli veendunud, et et on vaid üks maailm, mille üle me võime filosofeerida, ja see on seesama, kus me elame ja mida kogeme. Tema jaoks on see maailm ammendumatu imetluse ja imestuse allikas. Ta uskus, et just imestamisvõime on esmane tõukejõud, mis on pannud inimesed filosofeerima, ja et just seda maailma tahavad nad tegelikult tundma õppida. Ta arvas, et mis iganes on väljaspool meie kogemisvõimet, on eimiski
annaabi.ee 
