aastasadu. Tsõõrikmäe nime võttis kasutusele kraatri esimene uurija A. Aloe 1976. aastal. Oma uuringute põhjal täheldas ta Tsõõrikmäe struktuuri suurt sarnasust Ilumetsa kraatritega. Ta pidas Tsõõrikmäe meteoriitset päritolu väga tõenäoliseks, arvestades ka võimalust, et Tsõõrikmägi ja 15 km lõuna pool paiknevad Ilumetsa kraatrid on ehk tekkinud koguni üheaegselt. Tsõõrikmäe ringstruktuur on vaevumärgatav kõrgendik tiheda tamme-pihlaka-vaarika alusrindega männikus. Tsõõrikmäe keskel paikneb järsunõlvaline ümar lohk, mida ümbritseb korrapärase ringina pidev vall, mille kõrgus veepinna suhtes on enamasti vaid 1,0-1,2 m, ulatudes ainult lõuna pool 1,4 meetrini. Tsõõrikmäe on võetud kaitsvate loodusobjektide nimetusse. Seni on seda kaitsnud vähetuntus ja raske leitavus maastikul. Üldiselt on Tsõõrikmäe looduslik ilme siiski üsna hästi säilinud.16 16 R. Tiirmaa. Meteoriidid ja Meteoriidikraatrid. Tallinn 2002. lk 8-89
magamispesadena. Materjali võtab isaslind lähiümbrusest ja seetõttu on ka pesad eriilmelised: samblast, kuuseraagudest või sõnajalalehtedest, kulust. Pesade ehitamise ajal saabub territooriumile ka emaslind, kes valib ühe magamispesadest välja ja viimistleb selle, vooderdab ka seest, sambla ja sulgedega. Valminud pesa on maapinna kohal, massiivne, külgavaga, lennuava on reeglina ümbritsetud sõnajalalehtedega. 11Võsaraat Prunella modularis Varblasest veidi väiksem. Tiheda alusrindega okasmetsades, eriti kuuse alusvõsaga metsades, sageli tuleb ka taluaedadesse, kui need asuvad metsa ligiduses. Sidistab kõrge puu ladvas või mõnel muul väljapaistval kohal, aga enamasti ettevaatlik ja vähemärgatav, tegutseb varjatult kuusetihnikutes. Ei seltsi teiste lindudega, ka liigikaaslastega mitte. Ränne Rändlind. Talvitab Lõuna-Euroopas ja Põhja-Aafrikas. Saabub varakult, aprilli esimesel poolel, vahel ka märtsi lõpul. Äralend sügisel oktoobri jooksul
annaabi.ee 
