Eesti loodus ja majandusgeograafia eksam
1. Devon 350 milj. aastat tagasi – Kvaternaar; Mandriliustike kulutav tegevus – PLEISTOTSEEN;
Eesti ala reljeefi peamine vormimine toimus 11000- 13000 aastat tagasi. Madal-Eesti oli pikka aega
kaetud veega, kuhjusid merelised setted. Kõrg-Eesti arenes edasi maismaana. Jääajajärgne periood –
HOLOTSEEN.
Eestimaa vaheldusrikas ja künklik pinnamood on saanud oma ilme mandrijäätumiste käigus, kuid oma
osa tänapäeva pinnamoe kujunemisel on olnud ka vanal aluspohjal. Korgustikud, lavamaad, nood ja
sügavad orud olid esialgsel kujul olemas enne jääaega.
Mandrijää ja selle sulamisveed kujundasid neid vaid ümber, muutes pinnamoe mitmekesisemaks.
Peale mandrijää taandumist on Eesti pinnamoodi ümber kujundanud mere-, tuule ja vooluvete tegevus,
soode areng ning viimase paari aastatuhande jooksul ka inimtegevus. Viimasest on märkimisväärsem
karjääride ja aherainemägede rajamine ning maaparandus.
6
annaabi.ee 
