NANOTEHNOLOOGILISED LEIUTISED PATENDIÕIGUSES: VÄLJAKUTSED JA VÕIMALUSED
kehtivasse regulatsiooni mahutada, teise võimalusena tuleks eraldada nanotehnoloogilised
leiutised reeglistikust, mille tulemusel luua nanotehnoloogilistele leiutistele hoopis erinev
raamistik.
Kokkuvõtvalt tuleneb nanotehnoloogia patenteeritavuse keerukus ja omapära kolmest
aspektist. Viimase sajandi jooksul on kõik 20. sajandi võimaldavad tehnoloogiad arvuti,
Internet, tarkvara ja biotehnoloogia - lõpetanud üldkasutatavana, kus nn alusplokkide
patenteerimine läbi poliitilise või isiklike lähenemiste, regulatsioonide või patendi kehtetuse
on ebaõnnestunud, st olukorda, kus laialt levinud tehnoloogiate alustalad on üldkasutatavad
ning keegi ei taotle nende kasutamisest majanduslikku kasu. Kontrastiks aga eelnevale,
patenteeritakse nanotehnoloogilisi leiutisi esimesel võimalusel ja aktiivselt, kus ühelt-poolt
patenteeritakse tööstus-spetsiifilisi leiutisi, teisalt aga nanotehnoloogilisi alustalasid ja
põhitõdesid.15