sagedamini mullsilikaltsiidist), tihedusega kuni 1200kg/m³ ja survetugevusega 2,5...10N/mm² (sillusplokid on märksa tugevamad). Suurplokkide paksus vastab seina paksusele; teised mõõdud on väga erinevad, sõltuvalt ploki tüübist. JOONIS 8.8.2. Suurplokkide tüüpe: a- fragment plokkhoone fassaadist, b- reaplokk, c- nurgaplokk, d- akna alusplokk, e- sillusplokk. Suurplokk-hooneid praegu Eestis ei ehitata, kuid olemasolevatest hoonetest moodustavad nad küllalt suure osa ja nende rekonstrueerimisega tuleb tegeleda. Väikeplokke tehakse raskebetoonist, mullbetoonist (gaaskukermiit) või poorse täiteainega kergbetoonist (keramsiitbetoonist). Väikeplokid võivad olla õõntega või ilma. Mõõdud võivad olla mitmesugused. Väikeplokke laotakse seina käsitsi, nagu suuri telliseid. Väikeplokke kasutatakse peamiselt 1..
Suurplokid tõstetakse kohale kraanaga. Seinte suurplokid tehakse kergbetoonist. Suurplokkide paksus peab vastama seina paksusele. Suurplokk-hooneid praegu Eestis ei ehitata. Varasematel aegadel neid ehitati. 128 Joonis 9.8.2. Suurplokkide tüüpe: a – osa plokkhoone fassaadist, b – reaplokk, c – nurgaplokk, d – akna-alusplokk, e – sillusplokk. Väikeplokid. Neid tehakse: raskebetoonist, mullbetoonist – gaasikukermiidist; poorse täiteainega kergbetoonist – keramsiitbetoonist. Väikeplokid võivad olla õõntega või ilma. Väikeplokid laotakse käsitsi nagu suuri telliseid. Väikeplokke kasutatakse peamiselt 1..2 korruseliste hoonete ehitamisel. Vaata väikeplokkide tüüpe allolevalt joonisel.