Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010
Itaalias õpitut. Aga klassikalised eeskujud olid seekord ajaloolised monumendid ja antiiksed
varemed, samuti maja ja aia seosed ümbritseva maastikuga (Hellström 1997).
Horace Walpole: Kent "leapt the fence and saw that all of nature was a garden".
[Kent "ületas aia ning nägi, et kogu loodus oli aed"]
Kenti motoks sai: "Loodus ei salli sirget joont" ("Nature abhors straight line"). On lihtne näha,
kuidas ta kuulutas seeläbi sõja vanale stiilile - mitte ainult alusplaanilt vaadatuna, vaid igas
detailis. Väga hoolikalt välditi sirgeid teid, kõik veemängud, isegi purskkaevud olid tabu; alles
võisid jääda vaid ebaregulaarsete kallastega järved või jõed, mis voolasid maona maapinnal.
Puudes ja põõsastes väljendati valguse ja varju kunstipärast skeemi: neil lasti kasvada vabalt,
kuid nad istutati vastavalt Pope'i kontrastireeglile ning aedadest said justkui pildid. Kent püüdis
teadlikult sobitada kokku parke ja aedu Inglismaa maastikuga