silikaatsetest, lubjalistest ja/või savistest sideainetest ning kivimisse imbunud ,oksüdeerunud või lõhustunud lisanditest(räniperoksiidid). Liivakivid erinevad oluliselt värvuse, koostise, struktuuri, tsementeerumise astme ja kihilisuse poolest. Liivakivid on ladestunud suhteliselt tasasele pinnale ning paiknevad kihtidena. Liivakivist koosneb suur osa Eesti aluspõhjast. Enamasti on kihistumine aluspinnaga paralleelne, kuid võib esineda ka kõrvalkihte. Aluspindadelt võib leida virgmärke ja loomade jälgi.Tüüpvärvused on hall, pruun ja punane. Liivakivide kaunite värvitoonide mitmekesisus tuleneb nende erinevatest omadustest ja nendesse pikaajalises tekkeprotsessis kogunenud lisanditest Puudused: *Kui liivatükikesi hõõruda, hakkavad nad pudenema ja muutuvad tagasi liivaks. Kasutusalad: *seinad *aiateed; *põrandad; *trepid; *monumendid; *fassaadid jne. Eelised: *Lai värvivalik; *dekoratiivsus. Looduslik savi
vee hulk, mm. Toimumine: osakesed, mille soojuskiirus on keskmisest suurem, nemad lahkuvad vedelikust, jäävate osakeste kiirus langeb, see väljendub temperatuuri languses. Aurumise intensiivsus oleneb: energia hulgast, mis langeb vastuvõetava pinnale vee molekulide kontsentratsioonide vahest (õhus ja vedelikus) õhurõhu vahest Aurumine leiab aset kõikjal – veepinnalt, maapinnalt, taimedelt (transpiratsioon), lume pinnalt. Aurumine erinevatelt aluspindadelt on erinev. Sublimeerumine - jää ja lume aurumine Evaporatsioon – aurumine maa, vee või lume pinnalt Transpiratsioon – aurumine taimede kaudu Evapotranspiratsioon – maapinnalt toimuv kogu summaarne aurumine : evaportatsioon + transpiratsioon Potentsiaalne evapotranspiratsioon – evapotranspiratsioon taimestikuga alalt, mis on küllastunud veega – vee puudujääk ei mõjuta aurumist Potentsiaalne aurumine – vabast veest toimuv aurumine
annaabi.ee 
