Kooliharidus ja tehnika areng keskajal, maadeavastused
pilastele kttesaadavaks, aga sedagi ainult kooliseinte vahel. Keskaja
koolides oli koolipetuse ldiseks aluseks seitse vaba kunsti. Algastmes ehk
triviumis sisaldas see grammatikat(ladina keel ja kirjutamine);
retoorikat(knekunst); ja dialektikat(loogika, vaidluskunst). Krgemas astmes
e.quadriviumis aga aritmeetikat, geomeetriat, astronoomiat ja muusikat.
3. Kuidas oli korraldatud ppet keskaegsetes likoolides, mida seal
piti? (ehk: mis teaduskondades piti, kus saadi aluspet, mis keeles ja
kuidas piti s.t. loengud ja dispuudid; lk 76)
Keskaja likool oli jagatud nelja allksusesse ehk teaduskonda. Aluspet anti
nn vabade kunstide teaduskonnas, mis oli htlasi kige suurem. Alles seejrel
tohtisid lipilased minna teoloogia-, igus- ja meditsiiniteaduskonda.
Prast aluspetuse lbimist vis omandada bakalaureusekraadi. See on esimene
ja htlasi kige madalam akadeemiline kraad, mida likoolis oli vimalik
saada. Palju suurema kaaluga olid aga magistri- ja doktorikraad. Viimane on
annaabi.ee 
