.................................................................. 7 3 Sissejuhatus Kunstimaailm on väga suur ja lai valdkond.Kunst on üldisemas tähenduses meisterlik oskus,mis tahes loomingulisel tegevusalal.Kunsti all mõistetakse ka arhitektuuri,muusikat,ilukirjandust,tantsukunsti,näitekunsti kui ka filmikunsti.Minu loovtöös saab näha aga liimikunsti.Selles tehnikas joonistatakse PVA liimiga pilt paksule aluspaberile,peale kuivamist jääb joon läbipaistev ja ruumiline.Et pilt saaks vanaaegsema väljanägemise tuleb peale värvi kuivamist pilt kingamäärdega üle hõõruda. 4 1.TÖÖKÄIK Alguses tuli katsetada erinevaid tehnikaid,et jõuda selle tehnikani,mis mulle kõige rohkem meeldib.Kui olin selle ära valinud alustasin töö tegemist kergematest piltidest.Sealt hakkasin liikuma järjest raskemateni
Kui teile ei paku kunagine harrastus enam huvi, siis võiks leiuandmetega herbaariumi pakkuda suurtele taimekogudele selmet seda prügimäele visata. Kleebitakse liimpaberi ribadega, milleks sobib aknakleeppaber või mida võib lõigata näiteks margipoognate servadest. Kleeplint või teip taimede monteerimiseks ei sobi, pealegi muutub aja jooksul teibi serv tolmu tõttu koledaks. Taimi ei tohiks ka lihtsalt liimiga paberile kleepida võib-olla tekib kunagi vajadus taim teisele aluspaberile asetada või taime teist külge vaadata. Lisaks taimele pannakse herbaarlehele ka etikett leiuandmetega ja taime nimega. See on tavaliselt all paremas nurgas. Herbaarlehtede pakk peaks olema ühtlane, seega võiks mõnel lehel olla etikett ka vasakul pool või ülaservas. Herbaarium võib kuivatatult säilida aastasadu, kui seda hoida kuivas ruumis ja aeg-ajalt tõrjuda kahjurputukaid. Kuivi taimi armastavad süüa samad putukad, kes toituvad jahust ja tangainetest.
Vanimad tapeedid olid monokroomsed ornamendilehed, mis trükiti väikestele kaltsupaberilehtedele musta trükitindiga. Nendega kaeti nii seinu kui ka kappide ja karpide sisemusi. Puidumustrit, intarsiat või heraldilisi motiive kujutavaid pabereid on leitud ka lagedelt. Monokroomne ornamendileht. 17. sajandi lõpust pärinev šabloonide abil valmistatud tapeet. 17. sajandil hakati must-valgetele mustritele lisama värvi, mis kanti aluspaberile nahast lõigatud šabloonidega. Levinuimad toonid olid sinine, oranž, roosa ja roheline. Sajandi lõpus hakati üksikuid paberilehti otsapidi kokku kleepima, et neid rullidena ladustada, trükkida ja müüa. Sel ajal kujunes välja tapeedirulli standardmõõt, mis on ligikaudsena kasutusel tänaseni (10 x 0,52 m). Lihtsaid ühe-kahevärvilisi tapeete kasutati teenrite ja lihtrahva eluruumide viimistlemiseks,