soovitavale uuringu täpsusele. Kõige üldisemalt jaotatakse valimi moodustamise meetodid kahte kategooriasse: 1. Juhuslikud valimid ehk juhuvalimid ehk tõenäosuslikud valimid (probability samples). 2. Mittejuhuslikud valimid ehk empiirilised valimid ehk mittetõenäosuslikud valimid (nonprobability samples). Juhuvalim on valim, kuhu sattumise tõenäosus on võrdne ja nullist erinev kõigi huvialuste jaoks. Perfektne juhuvalim eeldab täielikku alusnimekirja ehk loendit, mida aga paljude turundusuuringute jaoks on võimatu või väga raske koostada. Mittejuhuvalimi puhul on valimisse sattumise tõenäosus huvialustele erinev ja osadel võib see olla null. Valimisse sattumise või mittesattumise otsustab uurija. Valimi suuruse määravad: Uuringu meetod; Raha; Nõutav usaldusväärsus Valmi moodustamise meetodite eelised ja puudused Küsimustiku koostamine Küsimustik või ankeet ehk andmekogumise instrument kujuneb vastavalt sellele,