Eksami kordamisküsimuste vastused
22. Salu- ja soovikumetsad
Salumetsad
Salumetsad on levinud kõige viljakamatel, lubjarikastel lähtekivimitel tekkinud
muldadel. Veereziim soodne. A1 horisont tüse, huumuserikas. Viljaka mulla tõttu
puistute koosseis väga mitmekesine. Esinevad lehtpuumetsad, millede koosseisus
enamasti kask, haab, saar, tamm, pärn, jalakas, ka kuusikuid. Enamasti segapuistud, Ia-II
boniteediga. Alustaimestikule on iseloomulik puhmarinde puudumine ja spetsiifiliste
alusmetsataimede esinemine.
Tüübirühma kuuluvad naadi ja sõnajala kasvukohatüübid.
Naadi kasvukohatüüp (nd)
Asub tasase või nõrgalt lainja reljeefiga aladel, kühmudel, künnistel, harvem
orunõlvadel. Lähtekivim karbonaatne liivsavi-, saviliiv- või tüse rähkmoreen, harvem
karbonaadivaene moreen. Põhjavesi asub tavaliselt 1-2 m sügavusel, ulatudes reljeefi
madalamatel osadel ka perioodiliselt kõrgemale, niiskustingimused taimede kasvuks
head