Eesti imetajad
Toitumine - Põhilise osa toidust moodustavad rohu- ja puhmarinde taimed. Hirv hangib toitu ka mulla seest, näiteks
kartulimugulaid; sööb meelsasti puuvõrseid ja -koort. Kohati koorib saart ja kuuske.
Eluviis - Hirved on üsna paiksed loomad. Üldjuhul elatakse koos väikese grupina, mille moodustab hirvelehm oma
järglastega. Väga aktiivsed on hirved öösiti. Levinud on enamjaolt saartel ja Läänemaal. Elupaigaks sobivad
lagendike ja häiludega metsatukad, kus on rikkam alusmets või alusmetsastik.
Eluiga – 20, erandjuhtudel 30 aastat.
Vaenlased - hundid, karud ja ilvesed. Inimesed.
HALLHÜLJES (Halichoerus grypus) selts loivalised, sugukond hülglased. Hallhüljes on Läänemere imetajatest
suurim.
8
Elupaik ja eluviis - Hallhülged asustavad kogu Läänemerd, kuid kitsamas mõttes käsitletakse levilana ala, kus
esinevad hüljeste pidevad kogunemis- ja puhkealad ehk lesilad