Torm - Lühike ülivõrre, lühike mitmus
meeleldi nõus, võttes bardi kõrval mugavaimad istekohad.
,,Mitte alati pole siin sirgunud see toretsev mereäärne linn, kuis seda praegu.
Jah, mulle tundub kui eile laiusid tolle liivakarva müüri taga udused orud... Orgude
vahel kõrguv igihaljas mets, mis ääristas tolmuste teede järske kurve, oli koduks
paljudele rahvastele: taimedele, loomadele, lindudele, haldjatele ja teistele olenditele,
keda taevaisanda töökas käsi loonud. Puude väänlevaimate okste vahelt paistis
alusmetsale väheseimat valgust, mis ei ulatunud vanimate kirsipuude juuri
soojendama see siin, minu selja taga, mäletab veel.
Orgude jalameil, klaasja mere rahnurohkeimal kaldail kõrgus kuningriik. Ka
aasta jooksul oli võimatu kokku lugeda kõiki neid veetlevaid marmorsildu üle
looklevate jõgede, rukkipäis kahisevaid põlde, laiuvaid kesk uniseid
metsalagendikke, igihaljaid aatriume parke, ääristatud munakiviteedega.