vesinikelektrood. Vesinikelektroodi kandjaks on tavaliselt plaattinaelektrood, mille pind on adsorptsioonivõime tõstmiseks kaetud dispersse plaattina kihiga. Niisuguse elektroodi sukeldamisel vesinikuga küllastatud ja vesinikioone sidaldavasse lahusesse omab kindla potensiaali, mis iseloomustab tasakaalu elektroodil adsorbeerunud vesiniku ja lahuses olevate vesinikioonide vahel: 2H3O++2e-=H2+2H2O. Tasakaalupotensiaal ei sõltu alusmetallist, vaid ainult vesinikusioonide aktsiivsusest lahuse aH+ ja vesiniku osarõhust lahuse kohal pH2
Asbest on peenekiuline silikaatide klassi kuuluv mineraal Mg6[Si4O10](OH)8. Kiud on väga tugevad (2900-3650 MPa), hea tulekindlusega (Ts=1500 °C). Ta annab friktsioon- materjalile suure hrdeteguri (f=0,3-0,5) ja hea vastupanu sööbimisele. Asbesti sisaldus küünis kuni 40%-ni. Asbest on aga väga kantserogeene materjal, mistttu tema kasutamist piiratakse järsult. Kige paremini vastab sellistele tingimustele komposiitmaterjal, mis koosneb metalsest alusmetallist ja mittemetalsetest lisanditest. Metalne komponent annab materjalile tugevuse ja mittemetalne komponent tstab hrdetegurit ning väldib sööbimist. Esimesed sellised PFM loodi 40 aastat tagasi. Kaasaja metalsed PFM koosnevad: - alus- e. phimetallist (Fe, Cu jt), - hrdetegurit tstvaist lisandeist (SiO2, SiC, Al2O3, B4C, TiC, mulliit, sitall jt), - sööbimist takistavaist lisandeist ( grafiit, Sn, Pb, MoS2, BaSO4 jt). Alusmetallina kasutatakse rauda vi vaske ja nende sulameid (joon. ).