Õlivärvid
Tizian maalis õlivärvidega, kuhu oli lisatud vaike ja palsameid ning varasemas
loomeperioodis ka rasvast munatemperat. Pintslid, mida ta tööks kasutas, olevat olnud
hämmastavalt suured, lausa luuataolised. Tiziani maalide kuldses üldtoonis võib tabada
palju peeni värelevaid värvinüansse. Asjatundjale on nende avastamine tõeliseks
maiuspalaks.
Rembrandti jaoks oli peamine maalitehniline probleem valguse ja varju kasutamine. Ta
alustas hallika varjundiga alusmaalist ning lisas sinna peamiselt kollaseid ja pruunikaid
toone. Pintslid ja pahtlid, mida Rembrandt kasutas, olid jämedad ja valguspinnad maalis
ta nendega väga pastoosselt. Isegi niivõrd, et kaasaegsete teravmeelitsejate arvates võis
Rembrandti portreid lausa ninapidi maast üles tõsta.
Mitte kõik kunstnikud pole õlivärvidega piiramatult ringi käinud. Paul Cezanne kandis
maalipinnale sedavõrd õhukese värvikihi, et tema õlimaalid mõnikord lausa akvarellile