Euroopa Liidu kriminaalõigus
Amsterdami lepinguga loodi turvaline ala – Schengeni lepingud ja kriminaalõigus seoti?
Euroopa Ülemkogul oli võimalus suunata, kuhu haru arenema hakkab. Euroopa Kohus hakkas
julgemalt III sambas kohaldama I samba põhimõtteid, kohtupraktika muutus.
Praegune alusleping – Lissaboni leping jõustus 2009. sellega kaotati III sammas. Enam
selliseid erisusi, nagu varem oli, pole. Lissaboni leppega muutus kriminaalõigus EL poliitika
põhivaldkondade osaks. EL aluslepinguteks on nüüd EL leping ja EL toimimise leping, mis
reguleerivad valdkonda. Lisaks erisätetele kohalduvad valdkonnale ka kõik EL õiguse
põhimõtted. Nüüd võib liikmesriigi vastu minna Euroopa Kohtusse. EL leping toob välja, et
austatakse liikmesriikide eripärasid, see välistab ühtse kriminaalõiguse kehtestamist. Ainult
kriminaalvaldkonnas on võimalik pidurdada eelnõu menetlust, kui see on vastuolus riigisisese
korraga või tavaga. Siis algavad läbirääkimised.
annaabi.ee 
