KIRJAVAHEMÄRGISTUS e INTERPUNKTSIOON
jt;
küsiv rõhumäärsõna kas ja sidesõna ega (kas tähenduses);
küsiv-siduvad
o asesõnad: kes (kelle, keda jne), mis, kumb, missugune, milline;
o määrsõnad: kuhu, kus, kust, kunas, millal, miks, milleks, mistarvis,
mistõttu, misjaoks, mismoodi, kuidas;
fraasid: mis ajani/põhjusel/viisil/otstarbel/värvi; kui palju/kaua/pikk jt.
Kõrvallause esineb põimlause mingi lauseliikmena ning liigitatakse selle järgi
aluslauseks (mis?): Paistis, et Kilpkonna-onu oli kõige tugevam.
sihitislauseks (mida?): Ei me ette tea, mis elu meil tuua võib.
öeldistäitelauseks (mis? või missugune?): Meie soov oli, et talv taeva jääks.
määruslauseks (määruse küsimused):
Kus on suits, seal on suitsetaja. (koht)
Printsess langes maha kohe, kui oli õuna hammustanud. (aeg)
Olime õpetajaga nii harjunud, et ta ei suutnud meid enam millegagi üllatada.
(määr)
annaabi.ee 
