Eesti nüüdiskirjanduse kordamisküsimused
etteantud ühtekuuluvussundide vastu.
,,Luuletused 19871991": kõik siin sünnib piiridel, ühe ja sama luuletuse raames vahetuvad
kogu aeg diskursused, kõnesituatsioonid, ajastud. Pidev peitusemäng tähendusega, selle
võimalikkuski on küsitavaks tehtud. Need on tekstid, millel juba põhimõtteliselt ei saa olla
,,ideaalset lugejat".
Krulli luules läbi kõigi muutuste, eri laadide ja keerukate intertekstuaalsete pealisehituste
avaldab tugevat toimet üks ja seesama lihtsate aluskujundite komplekt: päike, lill, linnud, tool,
laud, käsi jne.
17. Karl-Martin Sinijärve ja Kivisildniku luule.
Sinijärv kõige mängulisem autor eesti luules. Trikitab erinevatel tasanditel: sõna, ideed,
kujundus, kontseptuaalsed maskid, lüüriline mina. ,,Kolmring", ,,Vari ja viisnurk", ,,Sürway".
Kõikide mängude alltasand on keel. Eesti keele erinevate kihistuste sõnad, madal ja kõrgstiil