Isa Goriot
Laual asetses tuhmunud kuldäärtega kohviserviis.
Kogu salong nägi välja väga kurblik ja nukker. Selle põrandalauad olid väga viletsad
ning katki, osaliselt kattis seinu rinnakõrgune paneel ja osaliselt lakkpaber. Ruumi
aknad olid võretatud ning see lehkas umbuse, hallituse ning kopituse järele.
Söögituba oli täidetud mitmete võidunud puhvetitega, millel seisid erinevad
tuhmunud servadega karahvinid, ümmargused metallist aluskausikesed ja portselanist
siniääreliste taldrikute virnad. Toa ühes nurgas asus kast, kus hoiustati pansionäride
määrdunud suurätikuid. Ruumis oli veel seinakell, roheline ahi, erinevad seinalambid,
toolid ning erakordselt raske vahariidega kaetud laud.
Korruse teine pool koosnes kahest korteris, mis olid selles pansionis kõige
luksuslikumad. Neist kahest vähem luksuslikumas elas pansioni omanik ise. Teisel