inference and proof are left behind (or left until later), and the proper form of discourse is: is a good, in itself, don’t you think?” Finnis juhib tähelepanu asjaolule, et praktilise arutluse loogika on erinev teoreetilisest (“spekulatiivsest”) arutelust, mille põhiliseks kategooriaks on “asjade seis” ning põhiliseks metodoloogiliseks printsiibiks on vasturääkivuste vältimine ja kõrvaldamine. Praktilise arutluse aluskategooriaks on hüve (mitte üksnes moraalne), mille poole püüeldakse ja mida taotletakse. Seega F. peab eetilisi printsiipe mõistuspärasteks, nende järgi käitumist mõistlikuks. Põhiväärtused, väärtused iseeneses, mitte vahendid millegi saavutamiseks, on järgmised: - Elu (alahoiuinstinkt) - Teadmised (uudishimu) - Mäng (nauding, “mängu ilu”) - Esteetiline kogemus (nauding ilust, nii looduslikust kui loomingulisest)
annaabi.ee 
