Soome-ugri rahvakultuur
on väikesemustriline puuvillane kangas. Nagu varasematel aegadel on ka praegu Saamimaa moepealinnad Karasjok ja
Kautokeino Põhja-Norras.
Koolasaamidel olid materjalidena alates 17. sajandist vene kaupmeeste kaudu kasutusele tulnud villane kalev, linane ja
trükitud sits. Meeste riietuses leidsid koha venepärane kaftan ja riidest püksid. 1890. aastatest alates võtsid mehed üle
tavalise euroopaliku riietuse. Põhjapõdrakasvatajate riietuses säilis siiski pealiskasukas ja aluskasukas. 19. sajandil
toimunud komide ja neenetsite sisserändega hakkasid levima külgeõmmeldud kinnaste ja kapuutsiga vöötatud
pealiskasukas, mis kaetakse pealetõmmatava puuvillriidest särgiga, ning värviliste kangaribadega kaunistatud kõrged
karvasaapad.
Naiste riietuses asendas varasema põhjasaami naiste rõivastele sarnaneva kalevist kleidi tõenäoliselt karjalastelt üle
võetud pihikseelik (sarafan), mille all käis valge pikkade käistega pluus. 20
annaabi.ee 
