grammi kuni sinivaalani, kes ulatub üle 30 meetri ja 150 tonnini. Katteelundkond Imetajate katteelundkond võtab vastu välisärritusi ja kaitseb organismi väliskeskkonna negatiivse mõjude eest. Nahk koosneb imetajatel, nagu ka selgroogsetel kahest kihis, välimisest marrasnahast ja sisemisest ehk pärisnahast. Nahk on kaetud karvadega. Karvad sisaldavad pigmenti, mis määravad ära välise värvuse. Pikemad ja tugevamad pealiskarvad kaitsevad nahka ja pehmemaid aluskarvu ehk villkarvu mis kaitsevad külma ja sooja eest. Nahas on palju näärmeid: higinääre, rasunääre, mille eritis hoiab karvad märgumatutena ning naha elastnsena. Paljudel liikidel on rasunäärmetest kujunenud ka erilised lõhna- või haisunäärmed. Higinäärmetest on tekkinud ka piimanääre. Imetajate nahk on paks ja elastne, selle alumise kihi alla koguneb rasv. Katteelundkonna hulka lisaks karvadele loetakse ka varvaste kaitseks kujunenud
Nii nagu peaaegu kõikidele kiskjalistest imetajatele, on ka tuhkrutele omane arenenud intellekt, tähelepanuvõime, kavalus ja suur õppimisvõime. Selle tõttu on iseloomude individuaalsus väga rikkalik: võimatu on leida kahte ühesuguse käitumise ja temperamendiga tuhkrut. Karvaajamine, lõhn ja paljunemine Tuhkrute karusnahk koosneb kahte tüüpi karvadest: pealiskarvadest (okaskarvad) ja aluskarvadest (villakarvad). Pealiskarvad kujutavad endast pikki ja tugevaid karvu, mis katavad aluskarvu ja hoiavad karvkatet koos. Need moodustavad tuhkru kasuka üldisest massist ligikaudu 9%. Aluskarvad koosnevad peenikestest, lühikestest ja pehmetest karvadest, mis kaitsevad looma külma eest, seepärast on see talvel tihedam kui suvel. Aluskarvad moodustavad karvastikust ligikaudu 91%. Karvaajamine on tuhkrutel hooajaline ja toimub kaks korda aastas: veebruaris-märtsis ja oktoobris-novembris. Signaaliks karvaajamisega alustamiseks on valguspäeva pikkuse
annaabi.ee 
