Absoluutne alusjuurdekasv võimaldab näha abortide kogujuurdekasvu, mis on vähenenud 29964 aborti võrra viimase 39 aasta jooksul. Joonis 2. Jooniselt näeme, et 1990, 1982, 1985, 1986, 1971 ja 1972 aastal on abortide arv suurenenud. Selle põhjuseks võivad olla majanduslangus, prioriteetide muutus, "ebastabiilsus ühiskonnas" või muud tegurid, mistõttu abortide arv kasvas. Põhjus, miks ahelindeks asetseb 1973. aastast alusindeksist ülalpool, on see, et baasaastaks on võetud 1970. aasta, kui Eestis tehti aastas 40663 aborti. Sellele järgneval paaril aastal toimus küll abortide koguarvu väike tõus kuid alates 1973. aastast on abortide koguarvu iseloomustanud üldine langustrend. Ahelindeksi puhul võrreldakse tulemusi eelmise aasta näitudega. Tabel 4. Keskmine absoluutne juurdekasv Eestis 1970-2008 -768,308 keskmine kasvutempo Eestis 1970-2008 0,007
4,5%? Ignoreerides teenustasu hinnata, kas investoril on kasulik osta võlakirja turuhinnaga 1025 eurot? õhisumma on võlakirja nimiväärtus, summa, mis makstakse investorile lõpukuupäeval. Kupongi intressimäär on nimiväärtuselt makstava protsendi nimiväärtus. Kupongide intressimäär võib olla ka ujuv. Ujuvad intressimäärad pannakse paika perioodiliselt, vastavalt antud võlakirja tingimustele. Adjusteeritavad intressimäärad muutuvad automaatselt kui erinevus alusindeksist ületab kindla väärtuse. Investori kalkulaator selliste võlakirjade hinda ja tootlikkus ei kalkuleeri. Kupongi maksmise sagedus. Kuigi intressimäära näidatakse aasta baasil, toimuvad maksed enamasti kaks korda aastas. Vähem esineb kvartaalse ja aastase kupongiga võlakirju. Igakuise kupongiga võlakirjad on liiga haruldased, et investori kalkulaator neid arvestaks. Nullkupongiga võlakirjad maksavad välja ainult nimiväärtuse oma lõppemiskuupäeval.