Kliiniline psühholoogia
ära, kuidas hüvitustest vaene keskkond langetab inimese käitumisaktiivsust, aga kui
inimene vähem tegutseb, saab ta veelgi vähem tagajärgi esile kutsuda ja seega muutub
keskkond hüvitustest üha vaesemaks.
Kognitiivsed teooriad keskenduvad tähendusele, mis inimene situatsioonile omistab, s. t.
tajutud kinnitajate hulga rikkusele või vaesusele. Siia sobib näitena A. Becki kognitiivne
depressioonimudel. Varajasest õpikogemusest on inimene omandanud mõne
ebafunktsionaalse alushoiaku, näiteks uskumused: “ilma teiste tunnustuseta pole ma
midagi väärt” ja “mul pole mingit võimu oma emotsioonide üle” Iga situatsiooni, kus
tunnustust ei tule (või keegi koguni rahulolematust ilmutab), tajub ta katastroofina. Teine
uskumus võimendab katastroofitunnet, sest inimene on veendunud, et ta sellega kaasnevate
emotsioonidetulva all absoluutselt teovõimetu on.
Ravitehnikad on kooskõlas häirete teoreetilise seletusega. Patsienti julgustatakse uurima