ERIVAJADUSTEGA LAPSED TAVALASTEAIAS
erivajadustega (invaliidsus, pikaajalised õpiraskused, käitumisprobleemid, autism, düsleksia jne)
või siis ajutise erivajadusega (paranev vigastus, lühiajalised õpi- või käitumisraskused, ka näiteks
sotsiokultuurilised raskused, mis võiva tekkida teise riiki kolimisel).
Eesti Hariduse Infosüsteemis (EHIS) on hariduslikud erivajadused alushariduses klassifitseeritud
järgnevalt: kehapuue, kõnepuue, liitpuue, nägemispuue, kuulmispuue, vaimupuue, pervasiivne
arenguhäire; alusharidusasutuses määratakse ka järgnevad erivajadused: uusimmigrant (Eestis
alla 3 aasta elanud laps, ema- või kodukeel on õppekeelest erinev), terviseprobleemid, logopeedi
tugiteenust vajav laps ning eriandekus (Haridus- ja Teadusministeerium, 2009). Vaughn ja Fuchs
(2003) leiavad, et haridusliku erivajaduse identifitseerimine on raske tulenevalt nende suurest
mitmekesisusest, näiteks on akadeemiliste hariduslike erivajaduste identifitseerimiseks