Muld kui ressurss, muldade kaitse
Mulla hapestumine toimub siis kui taimed seovad oma biomassi palju aluselisi toiteelemente ning
mullas tekivad orgaanilise aine lagunemise käigus orgaanilised happed. Eriti palju aluselisi katioone
kaotavad mullad sademete rikkas kliimas leostumise tõttu. Sagedamini sajab ka happeisi sademeid,
mis tekivad õhusaaste mõjul ning need sademed kiirendavad omakorda muldade hapestumist.
Muld, mis on tekinud alusevaesel lähtekivimil, ei suuda sügaval asuva lähtekivimi
murenemine ega okkavaris aluste vähesust kompenseerida ja muld hapestub. Tugevalt happelises
mullas ilmuvad ka taime juurtele toksilised alumiinium ja mangaan.
Enamik põllukultuure ei talu happelist keskkonda. Põllumullad hapestuvad kiiremii kui teised
mullad, sest saagiga eemaldatakse pidevalt aluselisi toiteelemente ja paljud kasutavad
mineraalväetisi, mis muudavad mulla happelisemaks.
annaabi.ee 
