Vähk ja vähikasvatus
Eestis pole vee happestumine lubjakivirikka pinnase ja vete suure
puhverdusvõime tõttu tavaliselt probleemiks. Tähelepanu tuleb pöörata vaid rabavetele,
mis on meie looduses kõige happelisemad.
Vee happelisust mõõdetakse 1 ja 14 vahele jääva pH astmikuga, mis on logaritmiline
näitaja st. vee happelisus kasvab kümnekordseks kui pH väärtus väheneb ühe ühiku
võrra. Väikese karbonaatioonide sisaldusega vesi on happeline st. vee pH on alla 7,
neutraalse vee pH on 7 ja aluserikka vee pH on üle 7. Happeline vesi on vähile kahjulik.
Täiskasvanud vähid on happelise vee suhtes vastupidavamad, kõige tundlikumad madala
pH suhtes on mari ja pojad.
Vee puhverdusvõimet happestumise vastu näitab üldaluselisus. Kui üldaluselisus on
alla 0,1 millimooli/l ei muutu vee happelisus kergesti, mis tähendab, et vesi on
puhverdatud happestumise vastu. Madalamad üldaluselisuse väärtused näitavad, et vesi
on happestumise ohus