Ärkamisaeg, venestusaeg, isikud
1865. aastal asutas Jannsen
Tartus laulu-ja mänguseltsi ,,Vanemuine", mis pani aluse Eesti rahvusteatrile. Priiuse 50.
aastapäeva tähistati 1869. aastal esimese Eesti üldlaulupeoga. See oli esimene kord, kui
eestlased said ülemaailmselt kokku tulla. Sealt tuleneb ka Eesti hümn.
Eesti rahvuslikus liikumises eristus 2 suunda:
1) Mõõdukas kultuurirahvuslik - pooldasid kokkulepet kodanluse ja kirkuga. Asetas rõhu
rahvuskult ja emakeelse hariduse edendamisele. Alusepanijaoks oli usu-ja keeleteadlane
J.Hurt. Kinnitas, et eestlaste rahv olemine on tähtis, mitte riiklik kuuluvus. Taotles eesti-saksa
ühisrinde loomist kultuurilise venestamise vastu. Sõnastas ka 1780. a. Rahv ülesande. Sinna
kuulus ka Jannsen. Hurt töötas välja eesti kultuuri arendamise laiahaardelise kava.
2)Radikaalne poliitiline - C.R.Jakobson, kes oli pedagoog, ajakirjanik ja põllumees. Asutas
esimese politiilise ajalehe Sakala ja sõnastas rahv liik majand ning poliitilise programmi.
annaabi.ee 
