Mullateadus
Kolloidid on ehituselt järgmised: Tuuma pindmised
molekulid võivad käituda väga erinevalt (kas happena või alusena või kord nii, kord naa). Kui on
tuum, millel esimene laengute kiht käitub nagu happeline kolloid, siis sellele kihile järgneb
vastandioonidekiht. Osa neist on tuuma lähedal, osa aga jäävad tuumast suhteliselt kaugele
lahusesse. Neid kolloide, millised käituvad happena, nimeatakse happelistes ehk atsidoitseteks
kolloidideks. Neid, mis käituvad aluselna, nimetatakse basoidseteks kolloidideks. Raua-alumiiniumi
kolloidid võivad käituda nii ja naa, olenevalt keskkonna pH-st ja neid nimetatakse amfoteerseteks
kolloidideks. Mida raskema lõimisega muld (savimuld), seda rohkem on kolloide, samuti, mida
huumusrikkam muld, seda rohkem kolloide. Kolloidid tunneb ära näiteks, kui on savine pinnas ja
vihma sajab ja tekivad loigud, mis on mitu päeva hägused, siis nendes loikudes hõljuvad koloidid.
annaabi.ee 
