Põhiseadus
Rahvasuveräänsusel on kaks aspekti- rahvas kui riigivõimu kandja ja
kui riigivõimu teostaja. Tuleb vahet teha, kas kogu võim lähtub rahvast või riigivõim
on rahva käes. Parlamentaarse riigikorra väljendus on esindusdemokraatia, mis
tähendab seda, et rahval on oma esindaja. Selleks on Riigikogu, mille rahvas valib
otse. Riigikogu ülesanne on legitimeerida kogu riigivõimu teostamine. Riigikogu on
ainus riigiorgan, kel on otsene rahva mandaat.
Eelkõige on põhiseadus õigusreformide alusaktiks. Uue põhiseaduse vastuvõtmisega
1992. aastal asendus riigikeskne mõttelaad isikukeskse mõttelaadiga. Orientatsioon
oli inimesel ja tema põhiõigustel. Nüüdisaegse põhiseaduse vaimu järgi on igal
inimesel olemas põhiõigused ja vabadused ning riik saab neid ainult põhiseaduse
alusel seadusega piirata. Õigussüsteemi loomine ei tähenda põhiseaduse mõttes
mitte saja seaduse vastuvõtmist, vaid põhiseadusega kooskõlas oleva terviksüsteemi
annaabi.ee 
