Ühiskonna-ja riigikorraldus Vana-Ida riikides.
kuninga ülemvõimule. Kuninga kõrval oli mõjuvõimas sõjaline ülikkond, kes etendas riigi
valitsemises olulist rolli. Kuninad pidid alati arvestama ülikute seisukohti ning relvastatud
vastuhaku võimalust. Hetiidi lihtkogukondlaste ühiskondliku seisundi kohta on vähe teada, kuid
näib enam-vähem kindel, et nad olid isiklikult vabad. Tõenäoliselt teenisid nad sõjaväes ning
võimalik, et said riigi alusaegadel ka riigiasjade otsutamises mingil määral kaasa rääkida.
Pärslased olid impeeriumi tekkimise ajal oma ühiskonna ja kultuuri arengu poolest
madalamal tasemal kui alistatud rahvad. Ülduselt suhtusid Pärsia valitsejad oma giigelriigi
rahvaste kommetesse ja uskumustesse suure lugupidamisega. Kuningate korraldusel kohandati
kiilkiri pärsia keelele, samal ajal kasutati riigivalistemises üha rohkem ka kohalikke keeli.